Kuidas nukk võib aidata sul leida rahu keset ärevust?
Meis kõigis on väike sisemine laps
Isegi täiskasvanuna kanname endas seda osa, kes kunagi rõõmustas, unistas ja mängis. Aga vahel ka nuttis, kartis või jäi märkamata.
Täiskasvanuna püüame olla tugevad ja tublid, aga sisemine laps võib ikkagi tunda end üksildasena. Ta ootab, et keegi ütleks: „Ma näen sind. Ma hoian sind. Sa oled mulle oluline.“
Mis on sisemise lapse tervendamine?
Sisemise lapse tervendamine tähendab, et võtame aega kuulata seda väikest osa endast.
Me küsime: „Mida sa vajad?“
Sageli on vastus üllatavalt lihtne – kallistus, turvatunne või väike rõõmuhetk, kus ei pea olema tubli ega täiuslik.
Arvatakse, et sisemise lapse eest hoolitsemine aitab muutuda rahulikumaks, õnnelikumaks ja enesekindlamaks. See õpetab reageerima leebemalt, seadma piire ja tundma end väärtuslikuna.
Kuidas nukk saab aidata?
Nukk ei ole
ainult mänguasi. Ta võib olla sõber, kuulaja ja turvatunde looja.
Kui võtad nuku sülle, on tunne, nagu hoiaksid oma sisemist last – seda väikest
osa, kes vajab märkamist ja hoolt.
Nuku kaudu võib vahel olla lihtsam enda tunnetega kontakti saada, kui otse iseendaga silmitsi seista.
Proovi näiteks:
- hoia nukku süles ja küsi endalt: „Kuidas ma ennast täna tunnen?“
- kirjuta oma sisemisele lapsele kiri – või kujutle, mida tema sulle kirjutaks;
- kui oled kurb, võta nukk kaissu ja luba endal tunda, et sa pole üksi. Võid küsida endalt: „Kas see tunne kuulub minu praegusele minale või hoopis lapsepõlve omale?“ Kui märkad, et valu on minevikust, siis lohuta seda väikest osa endast – hoia nukku ja kinnita talle: „Ma olen sinu jaoks olemas.“
Minu loodud nukud
Valmistan waldorfstiilis käsitöönukke – nii suuri kui väikseid. Esmalt sündisid nad laste mängukaaslasteks, kuid aja jooksul olen märganud, kuidas ka täiskasvanud on neist tuge ja lohutust leidnud.
Nukk võib olla sinu sisemise lapse sümbol ja lahendus parema kontakti saavutamiseks iseendaga – et kurbuse ja ärevuse asemel mahuks hinge rohkem rõõmu ja rahu.